Niisiis nõndaviisi.
Ei teagi kohe, kust otsast oma jutuga alustada. Ehk sellest,
et seekordne reis tõi meid Islandile. Oma hämmingut seni nähtu ja kogetu üle on
keeruline varjata – ei mina ega ka Arno osanud midagi sellist oodata. Ei saa
just väita, et me enne reisi Islandist väga palju teadnud oleks kui paari aasta
tagune vulkaanipurse, mõned kuulsad lauljad, sportlased ja riigi erapooletus
ning pangakriis välja arvata.
Millest siis selline hämming? Saabusime siia vahetult peale
jaanipäeva ja esimeste reisipäevade temperatuur naljalt üle 8 kraadi ei
tõusnud. Teisel päeval matkates jäime jäise rahetormi kätte. Öösel matkabussis
magades kartsin siiralt, et tuul puhub selle ümber. Tundub, et mitte ainult
minul polnud jänes püksis - Arno käis öösel bussile käsipidurit peale tõmbamas. Islandlastele aga tundub see olevat täiesti tavaline kesksuvi :D
Eestlased, kes kurdavad kehva ilma üle tuleks kohustuslikus
korras siia komandeerida. Islandi
turistidele suunatud veebilehtedel kohatsein sageli juttu, et kui siinne ilm on
kehv, siis tuleks oodata 15 minutit. Islandlased ise aga täiendasid seda nii,
et kui ilm on kehv, siis tuleks oodata 15 minutit – läheb veel kehvemaks ;)
Silmapiir omandab siin täiesti teistsuguse tähenduse, sest puid
siin naljalt ei leidu. Matkates seega metsapeatusi teha ei õnnestu ning tuleb
leppida mõne suurema kiviga. Sedagi pole iga kord võtta. Keskmaa on liustike ja
vulkaanide all ning tasasem kivine maa on kaetud samblaga. Lugesime, et vaid 1%
kogu maismaast on põllumaa. Kui Uus-Meremaalt eemaldada kogu lopsakas loodus ning
temperatuuri ikka kõvasti vähendada, siis saab Islandi. Ka siin võib iga
teekäänaku taga oodata üllatus järjekordse dramaatilise vaate, võrratute
fjordide või kauni kosega.
Meie aga otsustasime, et ei lase end külmast, tuulisest ning
märjast ilmast häirida, sest nagu öeldakse – ei ole olemas halba ilma vaid on vale
riietus. Meie seiklus on alanud vahvalt ja tõotab ka samamoodi jätkuda – püsige
kursil J
Meie Islandi kodu
Vahetult enne rahetormi
Valgesse uttu kajakad ei lenda, valgesse uttu ei sõida ükski laev...kes teab ümiseb kaasa... Misty town.
Lambaid
on siin vähem, kui Uus-Meremaal, kuid sellegipoolest palju
Islandi ilmast rääkides - viimased neli fotot on tehtud 15 minutilise vahega. Ausõna!
Ca 80 % islandlastest on luterlased. Kirikud on väikesed, tagasihoidlikud ning näevad enamjaolt sarnased välja - valget värvi punaste katustega.
Juunikuus lumi on maas...
Nii ilus!!!
Viimase kahe päeva sõidutee on suures ulatuses välja näinud selline - seda siis nii teekatet kui mõlemale poole teed jäävaid vaateid silmas pidades.
Làtrabjarg – Islandi pikim merekalju (14 km pikk), mille
kõrgeim tipp merepinnast on 441 meetrit
See merekalju on koduks tuhandetele lindudele
Näe, näe, näe!!!
Lunn – kurvitsaline, kes tatsab väga vahvalt ja näeb üldse tore välja. Kalu püüab
vee alt.
Lunn vehib lennates tiibadega 400 korda minutis.
Lihtsalt ilusad teeäärsed vaated
Vikerkaar!!!
Kui pilk koselt vastassuunda pöörata, siis avaneb selline vaade
