Bangkok

Tervisi Taimaalt!

Oleme juba mõned päevad Bangkokis viibinud. Kuna homme lendame põhja Chiang Maisse ja ei tea, kuidas sealses hotellis internetiga on, siis on viimane aeg midagi kirja panna.

Lend Bangkoki sujus tõrgeteta nii meil kui pagasil. Kiitus Finnairile! Hotell oli meil bronnitud ainult esimeseks ööks aga nähes, millise hää valiku ma olin teinud otsustasime siia jääda kogu Bangkokis viibimise ajaks.

Hotell Riva Surya valmis aasta tagasi ja asub jõe kaldal pisikesi baare, restorane ja kauplusi täis pikitud Phra

Arthit Roadil.

Meie hotellist 100 m kaugusel asub ka laevapeatus, kust pea iga 15. minuti järel liinipaadiga kas siis kesklinna või vaatamisväärsuste ligi saab. 

Ühtlasi leidsime selle olevat ka kõige meeldivama, kiirema ja soodsama liikumisviisi Bangkokis. Igale poole paadiga aga ei saa ja nii me olemegi siin ära proovinud nii tuk-tuki, skytraini (rong, mis liigub sõiduteedest kõremal sillal) kui ka takso.

Saabumispäeal turgutasime end lennuväsimusest ja kusagil eriti ei käinud. Poputasime endid ja sõime õhtust hotelli restoranis. No mul ei ole  hea Tai karrikana vastu ometi midagi. Kartus, et kohalikud vürtsikad söögid kuidagi magu ärritavad pole paika pidanud.

Teine päev kulus kahe kuulsama templi Wat Arun-i ja Wat Pho külastamisele. Tahtsime kindlasti näha ka Grand Palace-i aga see oli millegipärast suletud. Taksojuht küll püüdis selgitada miks aga aru me temast ei saanud. Arvasime, et rahutuste pärast aga hiljem selgus, et see suletaksegi iga päev 15.30. Kuna Grand Palace-i lähedal on ka meeleavaldajate kogunemised, siis ohutust silmas pidades sinna enam minna ei üritanud. Täna kahjuks muutusid valitsusvastased meeleavaldused juba vägivaldseteks rahutusteks :(

Wat Pho on koduks 43 m pikkusele ja 15 m kõrgusele lamavale Buddhale. Siin asub ka riigi suurim Buddha piltide kogu. See tempel on kuulus ka kui traditsioonilise Tai massaaži sünnikoht. Üks suurimaid (laiub ca 80000 ruutmeetril) ja vanimaid templeid Bangkokis.

Wat Arun - Hindu jumala Aruna järgi nime saanud silmatorkav budistlik Koidikutempel kõrgub Chao Praya läänekaldal, selle tähtsaim torn on kaetud muljetavaldavate mosaiikidega, mis on valmistatud Hiina portselani kildudest. Keskse torni poole peale võib ka mööda väga järske astmeid turnida. Vaate pärast tasub vaeva!

Kui rääkida siinsete inimeste inglise keele oskusest, siis sellega on nirusti. Isegi nende inglise keele oskus, kes töötavad turisminduses, on kehvavõitu. Võimalik, et nad oskavad hiina või sanskriti keelt vms. aga sellest pole jälle meil tolku. Samas on inimesed ääretult lahked, viisakad ja abivalmid. Vaid mõni tuk-tuki juht peletas meid oma pealetükivusega. Kuna me ei saanud Suurde Paleesse, siis läksime Hiinalinna, mis kujutab endast kitsaste tänavate ning tiheda liiklusega teede ning tänavaturgude labürinti. Tekitab hämmingut, kui kohutavalt palju kauplejaid ikka mahub ühele tänavale või platsile ja kui odav kõik on. Aga kas ostjaid ikka jagub? Kui palju kamme, cd-plaate vms. peaks päevas müüma, et endal hing sees hoida?

Õhtust läksime sööma Khao San Road-ile, mida peetakse seljakotituristide universumi keskpunktiks ja mis on omaette vaatamisväärsuseks siin Bangkokis. Väga chill oli igatahes.

Pikast päevast ja kõmpimisest väsinutena värskendasime end hotelli basseinis ning seejärel nautisime Tai massaaži. No kus siis veel, kui mitte Bangkokis.

Kolmandal Bangkokis viibimise päeval käisime nn. Iidses linnas ja maailma suurimas krokodilli farmis. 

Esimesse minek osutus keeruliseks, kuna mitmed taksojuhid ei saanud aru, kuhu me minna tahame. Leidsime siis ühe telefone müüva noore kuti. Ta kohe oli sellise näoga, et tonkab inglist J Selgitasin talle asja ning palusin, et ta taksojuhi tarbeks kirjutaks paberile Ancient City nende omas keeles – ta otsis välja veebilehe ja kirjutas üles nii aadressi kui telefoni ja veel üht-teist millest ma aru ei saanud. Seda kõike laia naeratuse saatel. See väike näide Taide abivalmidusest pole juhus vaid pigem reegel.

Leidsime taksojuhi, kes nõustus meid sõidutama nii Iidsesse linna, krokodillifarmi kui ka pärast linna tagasi tooma. Ta oli nõus meiega veetma 4-5 tundi ja seda kõike vaid 600 bahti eest, mis võrdub 26 euroga. Äärmiselt tore ja osav juht oli, kes sõitis väiksematest ummikutest mööda kõnniteid pidi. Siinse liikluse kirjeldamiseks pole mul sõnu – seda peab nägema! Kui näiteks radu on kaks, siis sõidetakse nelja jne. Ristmikel on tõeline segadus - kes otse, kes pöörab. Ometi on mõlkis autosid vähe näha ja kõik justkui sujuks. Müstika!

Iidne linnast rääkides- see meeldis meile ainult seetõttu, et ilm oli ilus ja me saime poolteist tundi nautida jalgrattasõitu. Tegemist on vabaõhumuuseumi sarnase teemapargiga, kus võib näha ca 200 kuulsama templi, kuju jms. vähendatud koopiat. Arno kommentaar kõlas: „Keegi on viitsinud ehitada!“. See teemapark sobib ilmselt paremini koolinoortele või inimestele, kes veedavad  Tais vaid 1 päeva ja tahavad saada ülevaadet Siiami ajaloost ja arhitektuurist. Tegelikult ei soovitaks neile  ka – koopia on koopia. 

Et päev tasakaalus oleks osutus krokodillipark loomaaiaks, kus sai nautida nii krokodillide kui elevantide šoud muudest loomadest rääkimata.

Õhtul kondasime jälle Khao San Roadil ja sõime õhust samas kohas, kus eilegi. Hotelli jõudes kohtusime 2 eestlasega (Külli ja Mati) ning veetsime nendega koos toreda õhtu basseini kõrval baaris. Arno pisut viilis ja lasi end jälle mudida.

Oma viimasel Bangkoki päeva molutasime niisama maha – päevitasime, ujusime. Arno tegi paar tundi tööd. Juba eelmisel õhtul tuli Külli ja Matiga jutuks, et me tahame täna minna Sky(taeva)baari, mis asub kesklinnas State Toweri 64-l korrusel ja on maailma kõrgeim (200 m) vabaõhu katusebaar.  Koos uute tuttavatega õhtul selle tee ka ette võtsime. Laevaga sutsti linna ja kohal me olimegi. Suur oli aga pettumus, kui meid ukselt tagasi saadeti, kuna härrasid põlvpükstega sisse ei lasta. Dresscode, millest kusagil loetud materjalides juttu polnud. Võib-olla oleks pidanud ise taipama? Mina arvasin, et asi need püksid siis osta on aga kuna Matil olid ka ebasobivad jalanõud, siis nemad loobusid. Meie aga võtsime sihiks kiirkorras Arnole pikad püksid osta. Head püksid saime ja veel hea raha eest kah! See vaev tasus end kuhjaga ära, sest vaade, mis mahedate jazzihelide saatel Sky baarist Bangkokile avanes oli hingematvalt kaunis.

Vaat sellised lood siinpool sood!