Islandi reisi 4 - 6 päev

29. juuni 2013

Üllatused ei lõpe hoolimata sellest, et tänane päev möödus meil peaasjalikult ratastel.

Hommik algas nagu ikka väikese kohvi ja võikudega ning seejärel panime ajama Isàfjörđuri. See on pisut suurem linnake, mis meie teekonnale jääb. Plaanisime seal oma toidu- ja joogivarusid täiendada ning autot tankida. Alkoholipoolitika on Islandil selline, et toidupoodides kangemat kraami, kui 2,25 promilli ei müüda. Kui kangemat kraami tahad, siis pead leidma üles ühe 49-st Islandil )neist 13 Reykjavikis) asuvast riiklikust alkoholi poest. Mõned neist poodidest on lahti vaid tääpäevadel paar tunnikest. Isa Fjodoris (nii kutsus Arno Isàfjörđuri) suleti see kauplus täna kell kaks päeval. Napikas oli :P Arno polnud Islandi õlle maitsega rahul ja soovis proovida miskit muud. Arno oli rõõmus, kui leidis teiste õllepurkide vahelt vastu „naeratamas“ Saku originaali purgid J

Teekond kulges fjordide kaldaid mööda ning vahel ka üle ja läbi mägede. Taustaks kosed ja kose nime mitteväärivad joad. Üks kuuekilomeetrine tunnel oli näiteks üherealine kuid kahesuunaline. Möödasõidu võimaldamiseks olid nn. taskud.

Ikka need armsad valged punase katusega kirikud. Blogilugejate tüütamiseks ma riputan üles vaid mõned nende hulgast.

Arhailine majake ca 500 m. merepinnast

Lambaid on siin vähem, kui Uus-Meremaal aga see-eest on nad julgemad või siis armastavad perekonniti poseerida. Sellele pildile sattus üks multikultuurne lambapere.

Hobuseid on siin palju. Ratsamatku pakutakse pea igas asustatud punktis.

Meie sihtpunktiks oli Hvammstangi kämpinguplats. Meie hämminguks oli see paksult telke ja kämpereid ja matkabusse täis. Arusaamatus kestis seni, kuni avasime oma matkabussi uksed – kell näitas pool kaheksa õhtul ja termomeeter näitas 22 kraadi. Mingi mägedest tingitud klimaatiline ime. Arno on seda lennunduses isegi õppinud – nimetatakse fööniks (mägedest laskuv õhk soojeneb).

30. juuni 2013

Suund Myvatni peale.  

Myvatn on tuntud oma ebamaiste maastike poolest – mudaaugud, laavavaäljad, kuumaveeallikad, tegevvulkaan jms. Lisaks sellele on see piirkond ka seismiliselt aktiivne – pea iga päev toimub siin mõni väiksem maavärin, mida inimesed enamjaolt ei tunneta. Nii ka eile ja täna.

Teel Myvatnisse peatusime Godafossi joa juures. Nagu nimestki järeldada võite on tegemist jumalate joaga – oli ilus küll hoolimata halvast ilmast. Et paremaid vaateid nautida ning ilusamaid fotosid saada oli vaja omajagu turnida – minu elegantne takistusraja ületus päädis paari islandlase aplausiga.

Päeva lõpuks jõudsime Myvatni ning otsustasime juba samal õhtul paar põnevat kohta üle vaadata. Üheks neist oli Dimmuborgir. Dimmu tähendab islandi keeles tumedat ning borgir kindlust. Tegemist on suurel maa-alal paiknevate vulkaaniliste koobaste ja ebatavaliste laavakivi moodustistega. Võtsime seal ette kõige raskema matka, mis pidi kestma kaks tundi aga kestis ühe ja oli kerge.  Tõsi küll pisut turnima siiski pidi.

Laavakivi moodustiste vahel turnides kirjeldas Arno seda maastikku nii - justkui keegi oleks vana-aasta ööl väriseva käega tina valanud. Ainult, et mõõtmed on tohutult suremad.

Peale Dimmuborgiriga tutvumist sõitsime mõni kilomeeter eemal asuvat Hverfjalli vulkaanikraatrit vaatama (purskas ca 2500 aastat tagasi). Olime seal suisa ainukesed (mis ilma arvestades polnud just ime). Turnisime tippu, kust avanes ümbrusele päris kaunis vaade. Häid fotosid ei saanud, kuna vihma sadas vahet pidamata.

Päeva võib kokku võtta nii, et nägime mõnd puud ja üht eestlast. Just nii - kämpingu retseptsioonis töötas eestlanna. Õhtul näitas termomeeter 2 kraadi sooja ja meil oli tegemist, et bussile ja enestele sooja sisse saada. Telkivatest matkasellidest oli suisa raske aru saada. Arno lülitas bussi kütte gaasi peale ümber ning nii saime me lõpuks sooja – uni oli magus J

01.juuni 2013

Ilm on endiselt pilves ja auto termomeeter teatas, et temperatuur on liiga madal st. vähem, kui kolm kraadi. 

Õnnelikud me sellise asjade käigu üle loomulikult pole aga püüame end mitte häirida lasta. Õnneks on meil mitmeid kihte riideid ja vihmakeebid. Samuti soetasime omale poest ilusad mütsid, soojad kindad ja sokid J

Tänane päevaplaan nägi ette Hveriri geotermilised väljad, kus nagu selgus, kõik podises ja kees...ning haises, mis kole.  

Käisime veel vaatamas Krafla vulkaani ja Viti järvekest. 

Pärast seda läksime kuumaveebasseini suplema. Viimane oili päris põnev kogemus – vesi oli sini-sinine ja libe. Vee temperatuur kõikus, kuid ulatus kohati kindlasti üle 40 kraadi. Tore, et sattusime basseini enne lõunat, sest vahetult pärast meie suplust saabus kolm bussitäit vanu saksa turiste.

Teel ööbimiskohta jäi enam-vähem tee peale Euroopa suurima veehulgaga juga Detifoss. Pisike matk sinna kestis paarkümmend minutit. Vaade oli võimas, kuid päikeselise ning sooja ilmaga oleks seda kordades rohkem nautinud. Nüüd vaatasime, et kiiresti bussi tagasi saaksime.

Õhtuks jõudsime Islandi idarannikule ning valisime välja kauni ööbimispaiga - Igast bussiaknast avaneb võrratu vaade. 

Sõime kõhud täis ja oleme häpid. 

Täna, kui blogi üles riputan on juba 02. juuli ja meie rõõmuks on näha pisut päikest ja ilm ei ole enam nii kõlm - mingi kümmekond kraadi tuleb ikka ära :) See on täiega rõõmustav uudis, sest homseks on meil bronnitud liustikumatk.

Kirjutamiseni ja lugemiseni :)