Hommikune rutiin - pesu ja söömine ning seejärel ettevalmistamine esimeseks iseseisvaks mereleminekuks - kes mida teeb, millal ja mis järjekorras. Saime eeskujulikult hakkama. Kui eile oli 37 kraadi sooja, siis tundub, et täna tuleb nõksa jahedam ilm - nii 35 kraadi ;)
Peale tunnikest merel lustisid Arno ja Arti jälle veesuuskadega ja Repsu oli ametis neile nööri viskamise ning kiire sissetõmbamisega, et nöör sõukruvi vahele ei jookseks.
Seejärel võtame suuna Sinisele koopale Biševo saarel. Koobas oli võrratult ilus aga pisut ülerahvastatud. Tundsime rõõmu, et startisime varakult, sest just sel ajal, kui me koopas olime paistis sinna päike sisse.
Kell 14.05 kohaliku aja järgi toimus meie iseseisev poi otsa jäämine Komiza kalasadamas. Meie Rebekaga sidusime vendrid välja, Arno tõmbas pootshaagiga poi ligi ja sidus otsa knaabi külge. Arti toimetas kusagil niisama :) ei - ikka juhtis meie laevukest.
Sõitsime oma kummipaadiga randa, et tutvuda vahva ja autentse kalurikülaga. Kondasime mööda saart ringi ja käisime poole mäe peal asunud kiriku juureski. Pildilt on näha, millist roppu vaeva näevad horvaadid, et saada endale lapikest haritavat maad aga kui see on kätte võidetud, siis kannab see mitu saaki aastas.
Tagasiteel juhuslikult lahtisest uksest sisse kiigates märkasin veini villimist - kasutasime juhust ja ostsime 20 kuna eest pudeli kohalikku valget veini.
Kuigi mina aitasin ka sildumise juures leidsin ma, et söögitegemine tuleb mul paremini välja.
Pärast õhtusööki läksime linna vahele kondama ja tegime ka väikseid sisseoste.
Selle kohviku jaoks pole veel sõna välja mõeldud, sest see oli lihtsalt nii lahe. Kogu interjöör, teenindus, toidud - kõik oli väga heal tasemel. Me otsustasime homme siia kindlasti tagasi tulla!
No comments:
Post a Comment