8. päev

Äratus 7.30. Plaan oli päeva alustada pannkookidega, mida müüdi otse meie paadi kõrval poole ööni aga kuna müüja ei tulnud ega tulnud, siis leppisime harjumuspäraste võikude ning müsli-jogurtiga.
Kõigepealt suundusime Visi saarel asuva kauni kaljudevahelise laguuni juurde, mida eile ülevaltpoolt silmasime.  Käisime lahesopis kordamööda - kõigepealt meie Arnoga ujudes ning siis Repsu ja Arti kummipaadiga.

Tänane suurem plaan nägi ette pikka ca 5 tunnist seilamist Horvaatia lõunaossa Cavtati välja (Dubrovnikust pisut allpool) aga kuidas see ütlus kõlaski -  sel ajal kui inimene teeb plaane pidavat jumal naerma.
Nii juhtuski, et üks paadi mootoritest hakkas jupsima. Üle 2000 pöörde sisse ei võta ja nii me loksusimegi siis 12 ja parema tuulega 15 sõlmelise kiirusega lähima suure saareni, mis juhtus olema Korčula.

Aga nagu minu ema ütleb:"Kes teab, milleks see hea on!" Tänu saarele sõitmisega nägime jälle delfiine ja seekord ikka väga lähedalt.

Korčula ühes sadamatest asub õnneks ka remonditöökoda vms. kus ka firmal, kust meie paadi rentisime on oma mehhaanik. Too lubas alles õhtul paati vaatama tulla. Aga me lohutame end sellega, et meil oli tagasiteel nagunii plaan seda saart külastada.

Remondimehe arvates võis olla probleem kehvas kütuses ja mustades õhu- ja kütusefiltrites. Hmhhh... Meiega koos reisi alustanud kipperid Andres ja Toomas mainised seda kohe reisi alguses aga rendifirma arvates olid need veel head küll. Aga kuna saar on ilus ning siin toimub palju huvitavat, siis me pole selle jama pärast sugugi tujust ära. Kuna remondimees lubas asja ära parandada homme hommikul, siis meil oli aega, et linnaga tutvuda.

Kõigepealt sattusime me veepolo matšile. Veespordialadega tegelemine on horvaatide hulgas väga levinud. Nii meid veepolo populaarsus ei üllatanud. Üllatas see, kuidas mingile kohalikule matšile kaasa elati. Matš ja pärastine pidu tribüünil  toimusid meie paadist 40-50 m kaugusel. Uskuge või mitte aga pidu kestis hommikuni. Mürtsus mingi kohalik muusika ja kõik üürgasid hommikuni kaasa laulda. Mina aru ei saa, kuidas noored õues magada said.

Paar sammu sadamast eemale jõudnuna sattusime ühele Korčula Fusion Music Festivali kontserdile. Nautisime ca tunnikese head muusikat (tasuta) ja siis kondasime uudistama öist linna.

Vanalinn oli väga kaunis ja hoolimata hilisest kellaajast väga rahvarohke. Sõime Marco Polo (kuulus veneetsia maadeuurija ja kirjamees, kes on sündinud siin saarel) jäätist ja noored nautisid hiljem veel pannkooke nutellaga.

Väga äge!